Horvaatia režissööri Dalibor Matanići „Koidik“, mis 2020. aasta PÖFF-i raames esilinastus, poeb iga kaadriga üha sügavamale naha alla. Tegusa lavastaja 2015. aasta film „Kõrgpäike“, mis võitis Cannes’i festivali programmi Un certain regard žürii auhinna ning mida peetakse Horvaatia filmikunsti suurimaks saavutuseks riigi iseseisvumisest saati, sai aluseks tema „Päikese“ triloogiale. Temaatiliselt seotud triloogia teine jagu „Koidik“…
Read more
Mõnda aega tagasi kuulsin enda ajaloolasest isa köögis üksinda naeru tihkumas. Küsimuse peale, mis teda muhelema ajab, sain vastuseks, et üks tuntud filmitegija oli suvel helistanud ja tungivalt soovinud ühel ajalooteemal konsulteerida. Nüüd juba oktoober, aga pole temast kippu ega kõppu kuulda olnud. Jäin isale teravalt silma vaatama. Inimene, kelle vaikimine talle nalja tegi, oli…
Read more
„Miks mitte sina“ („Hochwald“, 2020) on Evi Romeni debüütfilm, milles ta täidab nii stsenaristi kui ka režissööri rolli. Tegemist on Austria-Belgia koostöös valminud filmiga, mis oli enne PÖFFi teinud esilinastuse ka Zürichi filmifestivalil. Olles pärit Põhja-Itaalia provintsist Tiroolist, otsustas Romen ka linateose keskkonna luua samas kohas, inspireerituna 2015. aasta traagilisest terrorirünnakust Pariisis. Autori sõnul olevat…
Read more
Belgia lavastajate duo Raphaël Balboni ja Ann Sirot on varem silma paistnud ühiselt tehtud lühifilmidega. „Meeletult elus“ on nende paljulubav hüpe täispikkade filmide maailma. Film käsitleb keerulisi ning raskeid teemasid, fookuses on ühe pere toimetulek olukorras, kus 30ndates Alexi (Jean Le Peltier) emal Suzanne’il (Jo Deseure) diagnoositakse semantiline dementsus, progresseeruv neurodegeneratiivne haigus, millele puudub ravi….
Read more
Selleaastase PÖFFi peapreemia viis koju Bulgaaria režissööri Ivaylo Hristovi film „Hirm“. Paratamatult ajatust teemast ehk rassismist kõnelev film paistis inimestele kohe korda minevat. Esilinastuse ajal oli saalis palju rohkem rahvast, kui oleks arvanud, ja publik elas filmile valjuhäälselt kaasa. Kuigi film mind isiklikult just hüsteeriliselt naerma ei ajanud ja mask näo ees proovis pidevalt minestama…
Read more
Türgi stsenarist ja režissöör Nisan Dağ on olnud minule kui algajale filmivaatlejale seni tundmatu. Daği esimene mängufilm oli 2014. aastal linastunud „Üle mere“ („Across the Sea“), mis keskendub ülimalt romantilisele loole mehe ja naise vahel. Pärast tema teise mängufilmi „Veel üks hingetõmme“ (inglise keeles “When I’m Done Dying”) nägemist mõistan, et režissööri käekiri on üllatavalt…
Read more
Kolumbiast pärit lavastaja Diana Montenegro on seni pälvinud tähelepanu mitmete lühidokumentaalidega. Ühe silmapaistvama Lõuna-Ameerika lavastaja Lucrecia Marteli õnnistuse pälvinud „Hing tahab lennata“, Kolumbia ja Brasiilia kaastootmises valminud matriarhaalne muinaslugu, on tema esimene täispikk mängufilm. Linateose isikupärane stiil ja lummav atmosfäär annavad juba õige varakult filmi kestel mõista, et Montenegrol on annet kujuneda Marteli kõrval oluliseks…
Read more
Vennad D’Innocenzod on loonud pingestatud, küpse filmi, mille peateemaks on lootusetus igapäeva ees, ignorantsus ning leppimine eluga. Film räägib väikelinna argipäevast, mis on nii talumatult keskpärane, et sellest loobuda tundub ehk isegi valutum kui edasi minna. Rooma äärelinna uusrikkad elavad vaikseid elusid: neil on lapsed, pered, päeval käiakse tööl, õhtuti veedetakse aega naabritega või pere…
Read more
Vaatasin, et filmi pealkiri on „Tõlkija“. Olen ju tõlkimisega tegelenud, see võiks üks huvitav vaatamine olla. Pikemalt mõtlemata otsustasin, et selle filmi kohta kirjutan arvustuse. Selgus aga, et filmi peategelaseks on hoopiski tõlk, mitte tõlkija. Peensused peensusteks, päris ausasti üteldes hakkasin pisut kartma, kui selgus, et filmi põhitegevus toimub Süürias. Tean nimelt Lähis-Ida sündmustest piinlikult…
Read more
Portugali filmirežissöör Leonardo António osales tänavusel PÖFFil esimest korda ning noppis sealt filmiga „Sõna sõna vastu“ parima stsenaariumi tiitli. Neljas koolis filmindust ja teleproduktsiooni õpetava mehe jaoks on see juba kolmas film. Lúcia, keda kehastab Iolanda Laranjeiro, langeb vägistamise ohvriks omaenda mehe Migueli (João Catarré) poolt. Esitades mehe vastu süüdistuse, ei oska ta aga arvatagi,…
Read more