Vaga vee „Vetelkõndija“

Rapla linnas toimus märtsi alguses juba viiendat korda Naiste Ööde filmifestival (NÖFF). Festivali keskmeks oli sellel aastal naiste tervis. NÖFFi raames linastus ka kirjanik Kristiina Ehinist vändatud värske dokumentaalfilm „Vetelkõndija“ (režissöör Anu Aun), mida on võimalik nüüd ka kinodes näha. Rapla kinomajas toimunud seanss oli äärmiselt populaarne ning ei ole ilmselt vale öelda, et poetessi…

Read more

„Vaino Vahingu päevaraamat“ – mängulusti täis dokumentaalfilm

Rainer Sarneti dokumentaalfilm „Vaino Vahingu päevaraamat“ pakub nimitegelase lähedastega tehtud intervjuude ning lavastuslike etüüdidega tema loomingu ainetel sissevaadet psühhiaatri ning kirjaniku Vaino Vahingu psüühesse. Film avab ka 60ndate ning 70ndate kultuurilist olustikku ja ühiskondlikke tingimusi, milles Vahing tegutses, mistõttu sobib kindlasti silmaringi avardamiseks ka neile, keda Vahingu looming nii väga ei kütkesta. Vahing jääb ka…

Read more

LGBT ja apokalüpsis ehk kuidas ma teost „Rikutud hing. Viirus“ kogemas käisin

„Rikutud hing. Viirus“ treileril on YouTube’is enam kui 46 000 vaatamist, mis on kõvasti rohkem kui enamikul teistel Eesti filmidel. See on igati põhjendatud, sest metsikus kolmeminutilises treileris nähtav on suuresti sama, mis ootab kinokülastajaid ees kahetunnisel kujul. Sealjuures on sotsiaalmeedias elevust tekitanud „Rikutud hing. Viirus“ laiema publiku ette jõudnud üksikuid kordi ja jäänud pigem eksklusiivseks….

Read more

Joonistused tolmus – „Hüvasti, NSVL“

Tänavusel PÖFFil esilinastus kauaoodatud „Hüvasti, NSVL“. Tegemist on Lauri Randla täispika mängufilmi debüüdiga. Film katsetab, räägib dilemmadest ning näeb vaeva, et vaatajale selgeks teha üht ajatut elutõde. Lauri Randla isiklikust elust inspiratsiooni saanud film räägib kümneaastasest Sillamäelt Tallinnasse kolinud poisist Johannesest (Niklas Kouzmitšev), kes üritab elada normaalse lapse elu olenemata sellest, et tema paremat külge…

Read more

Püha Jüri

Jüri Sillart oleks saanud täna 77-aastaseks. Tema panust Eesti filmimaastikule on raske üle hinnata. Lisaks aktiivsele loometööle operaator-lavastaja ning režissöörina Tallinnfilmis oli Sillartil äärmiselt tähtis osa eestikeelse filmihariduse alusepanijana ning selle edendajana. Tema järgi kutsutakse BFMi filmitudengeid Püha Jüri kutsikateks. Igal aastal 29. mail tähistavad needsamad „kutsikad“ Sillarti sünnipäeva, mis on ühtlasi ka üks BFMi…

Read more

Intervjuu lühiõudusfilmi “Reiv” režissööri Johannes Magnus Aulega

Käesoleval nädalal (8.–10. mail) toimub 15. Haapsalu õudus- ja fantaasiafilmide festival, esmakordselt festivali ajaloos virtuaalselt. Internetis kantakse muu filmikava kõrval üle ka lühifilmide võistlusprogramm, kus sel aastal kandideerib Hõbedase Mélièsi auhinnale BFMi filmitudengite loodud lühiõudusfilm „Reiv“. Kuue filmi seast pääseb võitja Euroopa fantaasiafilmide konkursi lõppvooru, kus selgitatakse välja meie maailmajao parim linateos. “Reivi” režissöör on BFMi filmikunsti…

Read more

Ei ole piima vanadele meestele. „Vanamehe filmi“ analüüs.

„Vanamehe film“ põhineb YouTube’i videotest alguse saanud Vanamehe tegelaskujul. Ta on roppe nalju armastav vanaisa, kellel on kolm lapselast. Nemad aga elavad linnas ning käivad suviti maal vanaisa juures külas. Oma matsliku karakteri ning üle võlli keeratud nina-kinni-vanaisahäälega on Vanamees saanud noorte inimeste seas väga populaarseks ning omaette kultuuriliseks fenomeniks. Teda on kasutatud nii Eesti…

Read more

„Lembri Uudu“: õrn vaade taasiseseisvumise taagale.

Eeva Mägi 2017. aastal valminud linateose „Lembri Uudu“ puhul on tegemist lavastatud dokumentaalfilmiga, mis kajastab väljasurevat külaelu Eestis pärast taasiseseisvumist. Möödunud aeg avaneb Saaremaale Pähkla külla jäänud vanade inimeste meenutuste kaudu. Meenutused kerkivad esile, kui külla tuleb tagasi „küla hing“, endine traktorist Lembri Uudu, kellel õnnestus surra just õigel ajal, siis, kui elu veel käis….

Read more

Rainer Sarneti postmodernne „Idioot“

Rainer Sarneti Dostojevski-aineline „Idioot“ ei ilmunud 2011. aastal kinolinadele päris pretsedenditu ekraniseeringuna. Filmina on vene kirjanduse suurteost adapteeritud ka varem, kuigi märkimisväärsemad näited jäävad juba 1950. aastatesse, sh ka ehk tuntuim, Akira Kurosawa versioon.[1] Sarneti lähenemine kerkib aga eelnevate adaptatsioonidega võrreldes küllaltki esile. Nimelt võiks selle (küll ekstreemse näitena) paigutada ka „Idioodi“ teatrikohanduste nimekirja. Sarnet seob…

Read more

„Tõest ja õigusest“ ja autoritruudusest

Ma pole kindel, kas minu vastumeelsus A. H. Tammsaare „Tõe ja õiguse“ vastu tuleneb liiga varajasest tutvusest või ongi Vargamäe rahva toimetused liiga mõtlikud ja kuivad. Sotsiaalmeedias levis Tanel Toomi ekraniseeringu esimesel nädalal kogemusi linastusel nutvatest täismeestest ja nuuksumist oli kuulda ka minu külastuse ajal. Ilmselgelt on tegemist märgilise filmiga eesti kultuuriloos, sest „Tõde ja…

Read more