Kuigi ma märulifilmidest väga ei huvitu, tundus film piltide ja sisukokkuvõttes kirjeldatud filmi aluse – kättemaksu – järgi põnev. Erksad värvid meelitasid mind ligi nagu lilled mesilasi. Kahjuks pidin filmis endas aga pettuma, sest ka kõige tugevam osa, märul, jättis palju tahta ning langes odavama ja lihtsama variandi juurde – Hollywoodi moodi action, kus ainult…
Read moreVirsikud võiksid rolli eest Oscari saada
„Kuniks oksad painduvad“ on draama inimesest, kes jääb kinni väiksesse linna ja kaob selle olmes. Tegemist on noore Kanada filmitegija Sophie Jarvise debüütfilmiga, mille puhul ta on tegev nii režissööri kui stsenaristina. Ta on suutnud vapustavalt avada ja näidata maailma, mis tema enda sõnul meenutab talle oma lapsepõlve. Kuid ta unustas kas meelega või mitte,…
Read moreOptimism kui kaduv nähtus
Võtta elu „klaas pooltäis“ suhtumisega. Isegi rasketel aegadel näha inimestes head ja armastada neid tingimusteta. Need on märgid tugevast isiksusest. Kaotusega toimetulek on raske ja igaüks tegeleb sellega isemoodi. „Vaal“ annab lootust ja paneb mõtlema sellest, mis tegelikult tähtis on – perekond. Peale armukese surma on inglise keele õpetaja Charlie (Brendan Fraser) läinud kergema vastupanu…
Read moreFilmi kõrvaltegelaste revolutsioon stsenaariumi vastu
Film „Tavalised tegelased“ on düstoopiline lugu peategelaste ja kõrvaltegelaste klassiebavõrdsusest. Seda vaadates ilmneb huvitav dissonants: filmitegelased mängivad filmitegelasi, ning see muudab filmi uskumatult usutavaks. Seda on väga raske seletada, kuid tundub, et näeme ekraanil mitte filmikaadreid, vaid pärisinimesi, kes elavadki ekraanil. Päriselu atmosfääri tugevdab fantastiline värvivalik ja originaalne, kuid täiesti usutav filmimaailm ning lisaks sellele…
Read more„Karistus“ – psühholoogiline triller cinéma vérité stiilis
Lapsele vanemaks olemine pole meelakkumine, rääkimata heaks vanemaks olemisest. Seda eriti silmas pidades kogu peredünaamikat, kus nii emal kui isal tuleb uue pereliikmega seoses ohvreid tuua ning lisaks lapsele ka teineteise tunnete ja soovidega arvestada. Just vanemluse valusamad tahud on Tšiili-Argentiina koostöös valminud psühholoogilise trilleri „Karistus“ (2022) keskmes ning, olge hoiatatud, linateose halastamatu pilguheit teemale…
Read more„Keegi ei märganud“ – ühe naise kurioosne juhtum
„Keegi ei märganud“ räägib keerukast ja saatusraskest juhtumist ühel sügisel Prantsusmaal. Tark ja edukas pereema Claire Morell (Maud Wyler) sünnitab teadvusetus šokiseisundis oma vannitoa põrandal lapse. Imik leitakse samal õhtul tänaval oleva prügikasti pealt kilekotti mähituna. Sellest sündmusest algab Claire’i ja tema perekonna õudusunenägu – Claire pannakse ajutiselt trellide taha alla 15-aastase inimese mõrva eest,…
Read more„Ann“ – noore naise õudusunenägu
31. jaanuaril 1984. aastal ärkab 15-aastane Ann Lovett varahommikul üles ja mõistab, et täna see juhtub. Ann ei lähegi kooli, vaid kõnnib linna peal ringi, kuni toob kiriku juures aias jumalaema kuju silme all ilmale poja. Tõestisündinud loo põhjal tehtud film räägib loo noore tüdruku katsumustest: oma õnnetuseks on ta jäänud rasedaks kohas ja ajas,…
Read moreVulpes vulpes
Iga sõjafilm ei pea olema nagu „Dunkirk“. Selleks et kaasahaaravat narratiivi luua, ei pea olema suurt eelarvet ja palju plahvatusi. Tõestisündinud lool põhinev „Rebane“ on südantsoojendav film armastusest inimese ja ta lemmiku vahel, üksindusest ja kuuluvustunde leidmisest. Film ei karda näidata sõja tagajärgi, kus näiteks terve majapidamine on laiali pillutud ja hukkunud inimesed on lihtsalt…
Read moreEdukas žanrikokteil „Venus“ pakub korralikku adrenaliinilaengut
Katalaani Jaume Balagueró nimi ei tohiks õudukasõpradele võõras olla – laiemale publikule on ta judinaid pakkunud menuka õõvafilmiseeria „[REC]“ esimeste jagude „[REC]“ (2007) ning „[REC]²“ (2009) režissöörina, samas on tema käe all valminud ka 21. sajandi õudusfilmide latti kergitav, ehkki ilmselt mõneti vähem tuntud krimiõudukas „Head und“ (2011) peaosas Luis Tosariga. Balagueró varasema loomeportfelli põhjal…
Read more„Vanglalinnuke“ – vaese mehe Wes Anderson
Itaalias kasvab praegu ligi 60 väikelast vanglates. Naisvangidel, kes on vanglakaristuse ajal sünnitanud, lubatakse ema ja lapse vahelise sideme hoidmiseks kasvatada oma last kuni kolmeaastaseks saamiseni vangla territooriumil. See on argine tegelikkus, millest „Vanglalinnuke“ wesandersonliku pildikeelega lahti rebib ja muinasjutumaalt lunastust otsib. Peategelane Giacinto (eesti keeles Hüatsint, sest Roos, mis alguses tüdruku tarbeks välja valiti…
Read more