Võtta elu „klaas pooltäis“ suhtumisega. Isegi rasketel aegadel näha inimestes head ja armastada neid tingimusteta. Need on märgid tugevast isiksusest. Kaotusega toimetulek on raske ja igaüks tegeleb sellega isemoodi. „Vaal“ annab lootust ja paneb mõtlema sellest, mis tegelikult tähtis on – perekond.

Peale armukese surma on inglise keele õpetaja Charlie (Brendan Fraser) läinud kergema vastupanu teed ja kaotusega toimetulemiseks hakanud aina rohkem sööma. Nüüd, kui ülekaalulisus on elupäevi viimseni lühendanud, proovib ta uuesti oma tütre Elliega (Sadie Sink) kontakti luua. Film on Charlie elust selle nädala jooksul. Tütrega polnud ta nüüdseks juba aastaid rääkinud. Tütar võib tunduda pealtnäha külm ja võib-olla vahel ka jõhker, eriti selle tõttu, kuidas ta isaga räägib, ent ta süda on ikkagi õiges kohas, sest tegelikult ta oskab inimesi aidata ja on selleks võimeline.

Optimismi ja küünilisuse suhe on naljakas asi. Kuidas sa tegeled tõketega elus? Sest mõlemaga on võimalik säilitada motivatsiooni. Optimismi puhul motiveerib sind iga saavutatud eesmärgiga võimalus uuest avanenud uksest. Küüniline isik jätkab pusimist kiusust elu vastu. Charlie on tugev ja surub edasi, naeratus suul. Ta teab, et tema otsuste tõttu on surm lähedal, ent sellegipoolest ta proovib. Ta proovib, sest ta armastab oma tütart ja tahab talle vaid parimat.

Film on äärmiselt toores (heas mõttes). Kaamera vaevu liigub ning võtab dialoogi üles kui keskpärane telesari. Heli ja muusika omapärasuse poolest silma ei paista, nende juures midagi märkimisväärset ei ole. Valgustatud on väga naturaalselt, mistõttu ka värv paistab natukene tuhm välja. Just nende näiliselt tavaliste tehniliste lahenduste pärast tuleb näitlejate töö palju paremini esile. See film on võibolla viimase aja üks tugevamaid karakteritöid. Charliele on väga lihtne kaasa elada, sest nii tema välimus kui Fraseri tehtud kergelt haletsusväärne olek panevad empaatia juba filmi algusest tööle. Brendan Fraser võttis filmi jaoks väga palju kaalu juurde, ent et mitte inimest päriselt ära tappa, tulid ka grimmi ja VFXi meeskonnad appi.

Peaaegu terve filmi tegevus toimub Charlie kodus. Tegelased astuvad stseeni justkui teatris lavale. Võibolla ongi see taotluslikult tehtud, sest „Vaal“ oli algselt etendus. Just nagu Charlie on piiratud enda ümber olevate seintega, on ka vaatajad kinni nendesamade müüride vahel, mis jällegi silmale nähtamatult loovad veel rohkem empaatiat.

„Vaal“ on kindlasti vaatamist väärt. Järjekordne A24 stuudio film, mis on saanud nii kriitikute kui ka vaatajate poolt palju kiidusõnu. Kõige rohkem väärib neid filmis Brendan Fraser, kes peale pikemat pausi on tagasi kinolinal, parem kui eales varem.

Autor: Erik Aart


“Vaal“ (The Whale, 2022)
Riik: USA
Kestus: 1h 57min

Linastub PÖFF26 programmis “Screen International kriitikute valik”

Režissöör: Darren Aronofsky
Stsenarist: Samuel D. Hunter
Produtsendid: Darren Aronofsky, Jeremy Dawson, Ari Handel

Operaator: Matthew Libatique
Monteerija: Andrew Weisblum
Muusika: Rob Simonsen
Osades: Brendan Fraser, Sadie Sink, Hong Chau, Ty Simpkins, Samantha Morton jt

Erik Aart Arvustus