1971. aastal linastus Cannes’i filmifestivalil Thomas Manni novelli „Surm Veneetsias“ ekraniseering. Legendaarne Itaalia režissöör Luchino Visconti oli kaua ja kaugelt otsinud (surma)ingellikult kaunist palet helilooja Gustav von Aschenbachi kinnisideede objektiks sattuva noore Tadzio rolli. Noorusliku ilu kehastuse, 15-aastase Björn Andréseni leidis ta Stockholmist. „Maailma kõige ilusam poiss“ jutustab häiriva loo kauneima näo taga peituvast tundlikust…
Read moreÜhe armastuse (lõpu) lugu
Itaalia muusik ja filmitegija Stefano Sardo esimene mängufilm „Sinuga või sinuta“ jutustab loo ühest pikast suhtest. Täpsemini sellest, kuidas see läbi saab. Sõbrad ja sugulased arvavad, et muusik Tommaso (Guido Caprino) ja näitlejanna Alice (Elena Radonicich) hakkavad kihluma, kuid nad teatavad hoopis lahkuminekust. Kuna raha on vähe, peavad nad üle kuu aja koos edasi elama….
Read more„Hullumeelne jumal“ on vabalt 2021. aasta hullumeelseim film
Phil Tippett on filmimaailma legend, kahekordne Oscari võitja eriefektide kategoorias (üks neist võistlusväline eriauhind filmi eest „Tähesõjad, osa VI: Jedi tagasitulek“, 1983). Tema osalusel on valminud hulk meeldejäävaid hetki kinolinal. Ütlen kohe alguses, et ma ei saanudki eriti hästi aru, millest pajatab Tippetti esimene täispikk kinofilm „Hullumeelne jumal“. Nendin ausalt, et kohati oli mul erinevaid…
Read moreAmira: 17-aastase palestiinlanna soov olla oma isa tütar
Selle aasta PÖFFi „Värskete hoovuste” programmis linastuv draama „Amira” räägib lihtsate võtetega keerulise, samas mõjusa loo ühest Palestiina perekonnast. Filmi režissöör Mohamed Diab on eelnevalt silma paistnud tabavate lugudega Egiptuse ühiskonnast (nt 2010. aasta „Cairo 678” ja 2016. aasta „Clash”) ja sama terava pilgu pöörab ta meeleheitlikele valikutele, milleni palestiinlased juba üle poole sajandi kestnud…
Read moreÕudusfänni filmisoovitused halloween’iks
Naljakas on ennast õudusžanri fänniks kutsuda, kui esimesed viisteist aastat elust vältisin ma õudukaid nagu katku. Ju ma siis kartsin nii kõvasti. Minu esimene mälestus üldse seoses filmidega oli psühhotrauma 1994. aasta „Frankensteinist“, mille peaosas oli Robert de Niro. See tegelikult päris kohutav film kummitas mind hiljem veel palju aastaid. Pelgasin näoga seina poole magada,…
Read more„Võõrkeha“ (1982) raputab vaatajat ka ligi nelikümmend aastat hiljem
„Võõrkeha“ (1982) sai esilinastuse järel leige vastuvõtu osaliseks. Ei saatnud filmi publikumenu ning kriitikute sulepeadki pritsisid kiidusõnade asemel pigem sappi. Seda hoolimata tõigast, et stuudio Universal köhis filmi tarbeks välja õudusfilmi eelarve kohta enneolematult suure summa (15 miljonit dollarit). Aeg on aga teinud korrektiivid. John Carpenteri õõvafilm leidis kesköise publiku kojulaenutuse kaudu ning kultuslikkuse aura…
Read more„Kohatu kepp ehk meeletu porno“ sirutab käe Rumeenia ühiskonna nägu katvate maskide järele
Rumeenia uue laine režissöör Radu Jude ei tohiks meiemaisele publikule võõras olla. Vähemalt pöfihuntidele võiks see nimi olla teatavaks kvaliteedimärgiks. Hilissügiseti on me kinoekraanid särama pannud mitmed mehe linateosed („Aferim!“, 2015; „Armidega südamed“, 2016; „Mind ei huvita, kui me ka läheme ajalukku barbaritena“, 2018). „Kohatu kepp ehk meeletu porno“ (2021) jõudis meie kinosaalidesse enne PÖFF-i…
Read moreLGBT ja apokalüpsis ehk kuidas ma teost „Rikutud hing. Viirus“ kogemas käisin
„Rikutud hing. Viirus“ treileril on YouTube’is enam kui 46 000 vaatamist, mis on kõvasti rohkem kui enamikul teistel Eesti filmidel. See on igati põhjendatud, sest metsikus kolmeminutilises treileris nähtav on suuresti sama, mis ootab kinokülastajaid ees kahetunnisel kujul. Sealjuures on sotsiaalmeedias elevust tekitanud „Rikutud hing. Viirus“ laiema publiku ette jõudnud üksikuid kordi ja jäänud pigem eksklusiivseks….
Read moreJa kui ta võttis lahti neljanda pitseri…
… kuulsin ma neljanda olendi häält ütlevat: „Tule ja vaata!“ Ma vaatasin ja näe, tuhkur hobune, ja selle nimi, kes tema seljas istus, oli Surm, ja Surmavald käis koos temaga, ja neile anti meelevald neljandiku üle ilmamaast, tappa mõõga, nälja ja surmaga ning maapealsete kiskjate elajate läbi. (1) Need, kes on kogenud sõda, on ehk…
Read moreNäpp, käsi ja takkapihta pool elu järele ehk Tõnu teekond filmini
Veebruari alguses sai Kultuurkapitalilt missioonipreemia aastatepikkuse töö eest Tallinna Ülikoolis ja Rein Marani filmide juures BFMi tehnikaspetsialist ning õppejõud Tõnu Talpsep. Alati muheda ja abivalmis Tõnu puhul ei ole tegemist vaid pelgalt õppejõuga. Kiire töö kõrvalt leiab ta aega ka pildistamiseks ning on teinud osatäitjana kaasa arvukates BFMi tudengifilmides. Rõõmsa sündmuse valguses vestlesime Tõnuga veidi…
Read more