Türgi stsenarist ja režissöör Nisan Dağ on olnud minule kui algajale filmivaatlejale seni tundmatu. Daği esimene mängufilm oli 2014. aastal linastunud „Üle mere“ („Across the Sea“), mis keskendub ülimalt romantilisele loole mehe ja naise vahel. Pärast tema teise mängufilmi „Veel üks hingetõmme“ (inglise keeles “When I’m Done Dying”) nägemist mõistan, et režissööri käekiri on üllatavalt…
Read more
Kolumbiast pärit lavastaja Diana Montenegro on seni pälvinud tähelepanu mitmete lühidokumentaalidega. Ühe silmapaistvama Lõuna-Ameerika lavastaja Lucrecia Marteli õnnistuse pälvinud „Hing tahab lennata“, Kolumbia ja Brasiilia kaastootmises valminud matriarhaalne muinaslugu, on tema esimene täispikk mängufilm. Linateose isikupärane stiil ja lummav atmosfäär annavad juba õige varakult filmi kestel mõista, et Montenegrol on annet kujuneda Marteli kõrval oluliseks…
Read more
Vennad D’Innocenzod on loonud pingestatud, küpse filmi, mille peateemaks on lootusetus igapäeva ees, ignorantsus ning leppimine eluga. Film räägib väikelinna argipäevast, mis on nii talumatult keskpärane, et sellest loobuda tundub ehk isegi valutum kui edasi minna. Rooma äärelinna uusrikkad elavad vaikseid elusid: neil on lapsed, pered, päeval käiakse tööl, õhtuti veedetakse aega naabritega või pere…
Read more
Vaatasin, et filmi pealkiri on „Tõlkija“. Olen ju tõlkimisega tegelenud, see võiks üks huvitav vaatamine olla. Pikemalt mõtlemata otsustasin, et selle filmi kohta kirjutan arvustuse. Selgus aga, et filmi peategelaseks on hoopiski tõlk, mitte tõlkija. Peensused peensusteks, päris ausasti üteldes hakkasin pisut kartma, kui selgus, et filmi põhitegevus toimub Süürias. Tean nimelt Lähis-Ida sündmustest piinlikult…
Read more
Portugali filmirežissöör Leonardo António osales tänavusel PÖFFil esimest korda ning noppis sealt filmiga „Sõna sõna vastu“ parima stsenaariumi tiitli. Neljas koolis filmindust ja teleproduktsiooni õpetava mehe jaoks on see juba kolmas film. Lúcia, keda kehastab Iolanda Laranjeiro, langeb vägistamise ohvriks omaenda mehe Migueli (João Catarré) poolt. Esitades mehe vastu süüdistuse, ei oska ta aga arvatagi,…
Read more
Vananemine ning sellega kaasnev järkjärguline minataju kadumine on olnud lähtepunktiks mitmetele filmitegijatele. Selliste filmide puhul on aga teatav oht muutuda liialt haletsevaks või tegelasi naeruvääristavaks. 24. PÖFFi põhivõistlusprogrammi kuuluv Miroslav Mandići mängufilm „Sanremo“ eristub, sest teemale on lähenetud poeetilisel, õrnal ning eelkõige inimlikul moel. „Sanremo“ jutustab loo idüllilises vanadekodus elavast eakast Brunost, kes armub sealsesse…
Read more
Itaalia režissööri Nicolangelo Gelormini esimeses täispikas mängufilmis asetatakse meid noore tüdruku Nancy/ Fortuna kingadesse. Juba avaminutitel saame tunda valu, lennates tüdrukuga pöörlevalt karussellilt näoli asfaldile. Samamoodi peaks vaatajatele mõjuma ka filmi lõpp, sest Gelormini on käsile võtnud raske ja tähelepanu vajava teema, milleks on laste seksuaalne väärkohtlemine. Debüteeriv režissöör on valinud karmi sõnumi edastamiseks eripärase…
Read more
Hispaanias tuntud režissööri Juanma Bajo Ulloa loodud emotsionaalne ja kõhedust tekitav film „Lapsuke“ (originaalpealkirjaga „Baby“) toob vaatajani sünge ja sügava loo fantaasiarikkas maailmas, mille keskmes on neli tegelast ja kus pole mitte ühtegi sõna dialoogi. Teos jutustab loo noorest narkosõltlasest (Rosie Day), kes on kaotanud kontakti oma jõuka perekonnaga ning langenud nii madalale kui võimalik….
Read more
Film „Peegelpildis“ on Läti režissööri ja stsenaristi Laila Pakalniņa järjekordne muinasjutuline ühiskonnakriitiline film. Varem üle kahekümne filmi teinud Pakalniņa on endale nime teinud ka Lääne-Euroopas. 1998. aastal osales tema film „Kurpe“ (eesti keeles „King“) Cannes’i filmifestivalil. Ka PÖFFil ei ole naine esimest korda: eelmisel aastal linastus siin tema dokumentaalfilm „Lusikas“, mis jälgis ühe plastlusika teekonda…
Read more
Dmitri Rudakovi debüütfilm „Sentents“ on ammutanud inspiratsiooni filmi peategelase Varlam Šalamovi, tunnustatud vene kirjaniku „Kolõma lugudest“ ning tema viimastest elupäevadest dementsete haiglas. Šalamov (1907–1982) toetas revolutsionäär Lev Trotskit ning tema kiituse pälvis nõukogudevastaselt meelestatud kirjanik Ivan Bunin. Rohkem süüd polnudki vaja, et veeta pea 18 aastat oma elust (ajavahemikus 1929–1951) nõukogude vanglasüsteemis, neist mitu aastat…
Read more