„Rätsep“ on kreeka-saksa päritolu Sonia Liza Kentermani esimene täispikk mängufilm, mis esilinastus maailmale 2020. aasta PÖFFil debüütfilmide võistlusprogrammi avafilmina. See on muinasjutulik lugu eneseotsingutest, üha kiiremini muutuvas maailmas kohanemisest ja lootuse võidukäigust. Sündmustik leiab aset Ateenas, pakkudes vaatajale peale peategelase kasvamisloo ka ülevaate Kreekat raputanud majanduskriisist, millest tingitud ühiskondlikud muutused muudavad igaveseks ka loo peategelase elu.
Nikos (Dimitris Imellos) on viiekümnendates eluaastates rätsep, kes on oma ametile truu olnud juba 16-aastasest saati. Võiks arvata, et pikk karjäär ja rikkad kogemused on mehest kujundanud tõelise oma ala spetsialisti, kelle ateljee ukse taga on alalõpmata huviliste järjekord. Kuid Nikose elu on kandnud teda teisi radu pidi. Oma ateljeed tal pole, kuna mees teenib endiselt oma ülimalt nõudlikku isa Thanasist (Thanasis Papageorgiou), kelle armastus ülikondade vastu näib kohati kordi suurem armastusest poja vastu. Kuid muud peret Nikosel pole, tegelikult pole tal ka sõpru peale üheksa-aastase naabritüdruku Victoria (Daphne Michopoulou). Nikos on ka ise nagu väike laps, kes hoolimata oma kõrgest east käib endiselt isa selja taga ja pole seetõttu kogenud eneseteostust ei töös ega armastuses. Siiski ei saa keegi meist igavesti lapseks jääda ja nii peab Nikos isa tervise ootamatu halvenemise tõttu võtma vastutuse ateljee eest ja tegema kõik võimaliku meeste ühise elutöö püsima jäämiseks. Olgu selleks kasvõi nii pöörane idee nagu ülikondade asemel pulmakleitide sepitsemine. Peaasi, et õmblusmasinad töötaks!
„Rätsep“ ei ole mitte ainult kaasahaarav jutustus, vaid ka meisterlik visuaalne illusioon, mis laseb vaatajal tajuda maailma täpselt nii, nagu teeb seda üks peensusteni tähelepanelik rätsep. Heledad pastelsed toonid, äärmuslik fokuseeritus detailidele ning kogu filmi vältel Nikosele väga lähedal püsimine tõmbavad vaataja justkui pisikesse mikrokosmosesse, mis aitab meil mõista Nikose mõttemaailma, tema lapsikut naiivsust ja heatahtlikku püüdlikkust. Võimendatud on paljud Nikose seisukohalt olulised helid: õmblusmasina ratta pöörlemine, pedaali korrapärane taktimõõt, nööpnõelte klõbin karbis. Tänu hea tunnetusega helikeelele ärkavad hoogsad pisted ekraanil ellu ja õmblemisest saab tõeline sümfoonia. Detailidel rajaneva maailmavaate aitab luua ka äärmiselt kitsa teravussügavuse kasutamine, mille tõttu on enamikus kaadrites fookus vaid kõige olulisemal objektil. Valdav osa loost tuuakse vaatajani, kasutades detail- ja suuri plaane. Säärane kaameratöö võimendab Nikosega samastumist ja kaasaelamist tema ponnistustele. Fookusest välja jääv udune maailm loob maagilise ja unenäolise atmosfääri, mis hoolimata tegelaste realistlikust portreteerimisest tekitab tunde muinasjutust, milles võib juhtuda kõike. Ja nagu muinasjutule kohane, ilmub ka Nikose ellu hea haldjas – südamedaam Olga (Tamilla Koulieva), kes aitab mehel võlgadesse uppuvat rätsepatöökoda päästa.
Lisaks Nikose loole avab film ka Kreeka kultuuri ja ühiskonna olemust. Näha võib traditsioonilisi Kreeka pulmi koos lustaka tantsu ja muusikaga ning ühe tavalise pere töid ja toimetusi, einestamist ja suhtlusviisi. Põnevat vaatepilti pakuvad kaadrid Ateena rahvarohketest turgudest ja silmapiiri taha laiuvatest mägiküladest. Siiski tõstatab film küsimusi, mis ei kõneta ainult kreeklasi, vaid on aktuaalsed tänapäeva maailmas laiemalt. Milleks me oma tööd teeme? Kellele me seda teeme? Mida teha, kui meie pakutaval toodangul pole enam turul kohta? Kuidas hakkama saada maailmas, kus kvaliteedi trumpab üle kvantiteet, traditsioonidele sülitatakse ja võtmesõnadeks on „odavalt“ ja „kiiresti“?
Kenterman on leidnud viisi esitada raskeid küsimusi mängleva kerguse ja optimismist pakatava tonaalsusega. „Rätsep“ on film, mis parandab tuju ja kostitab ootamatute naerupahvakatega. Dimitris Imellose näitlejatöö on üdini nauditav ning Nikose tegelaskuju areng pakub rahuldustunnet ja usku ka kõige raskemate raskuste ületamise võimalikkusesse. Ja juba selle tunde pärast tasub filmi vaadata.
Autor: Triin Rennit
„Rätsep“ (Raftis/Ράφτης, 2020)
Riik: Kreeka, Saksamaa, Belgia
Kestus: 1h 35min
24. PÖFFi Debüütfilmide võistlusprogrammis
Režissöör: Sonia Liza Kenterman
Stsenarist: Sonia Liza Kenterman, Tracy Sundeland
Operaator: George Michelis
Montaaž: Dimitris Peponis
Osades: Dimitris Imellos, Tamila Koulieva, Thanasis Papageorgiou, Stathis Stamoulakatos, Dafni Michopoulou