Olen kuueaastane. Vanemad on sõpradel külas. Veinipudel saab tühjaks, kohe avatakse uus. Suurte inimeste jutud. Aeg venib kohutavalt. Tahaksin magada, aga ei saa. Jauramine on tunde ja tunde kestnud. Nüüd läksid nad tülli. Tahaks lihtsalt koju.
***
„Öö annab armu“ režissööri Mika Kaurismäki algne plaan oli film üles võtta Dubais. Saabus aga kevadine koroonalaine ja sõit Emiraatidesse tuli ära jätta. Kuna film oli juba pikemalt töös olnud ja näitlejad rollides sees, otsustati lugu pisut ümber kohandada ja tuua see kodusesse Helsingisse, Corona-baari.
Lugu ise on lihtne. Valla sotsiaaltöötaja on enese teadmata tapnud ära naist ja last ahistava nartsissistliku mehe ning uitab mööda öist linna ringi. Ta satub Corona-baari, kus kaks sõpra, arst ja baariomanik, oma eluolu teemadel vestlevad. Seejärel jauravad nad kolmekesi koos, avavad veinipudeli veinipudeli järel. Juba piisavalt napsine, seletab sotsiaaltöötaja tapatöö tagamaid. Muuhulgas põikab läbi kamp noori, kellest igaüks (vastutasuks laulu eest) Corona-pudeli saab. Ja siis ilmub välja arsti naine, paarike tülitseb natuke, jõuab hommik ja film saab läbi.
Too küllaltki lihtne, eriliste plot-twist’ideta lugu on aga mähitud sügavale keskealiste Soome meeste filosoofilis-jauravasse vestlusesse. Arutletakse elu tõdede, keerdkäikude ja muidu (näitlejakolmikule eakohaste) probleemide üle. Esimene tegelane peab pandeemia tõttu tõele näkku vaatama ja tõsiselt kaaluma vanaisa mälestuseks rajatud baari sulgemist. Teine mees pole oma pojaga aastaid suhelnud, ta tütar on teismeline … jaaa lisaks on suhe naisega külmaks muutunud. Kolmas, nagu eespool mainitud, tappis emotsiooni ajel ära mehe, kes terroriseeris mõrvari poolt armastatud naist.
Film põhineb pea täielikult improvisatsioonil. Ja seda on tunda. Näitlejad teadsid vaid enda mängitavate tegelaste taustalugusid. Kaurismäki oli ise küll stsenaariumi kaasautor, kuid paberile pandud lõpptulemust otsustas ta enne võtteid mitte lugeda. Režissöör tahtis teada sama vähe kui näitlejad, tahtis üllatuda. Loo kulgu aeglustasid ehk enim lause- ja mõttekordused. Ja aeglusest tingituna vaatajale kahjuks erilisi üllatusi ei jätkunudki. Seega tekkis tunne, et oleks võinud ehk sama sisu pooleteise tunni asemel poolega edasi anda. Mis tast venitada?
Stsenaristikatudengile on Kaurismäki šedööver vägagi illustreerivaks näiteks, mis juhtub siis, kui filmidialoog on täpselt nii sõnatihe ja mõttehõre kui tegelik, tavaelu vestlus. Rajades stsenaariumi vaid dialoogile, mis kõlab just nii, nagu mina ja sina, vanad sõbrad, oleksime just tänaval üle pika aja kohtunud, on tõenäoliselt tulemuseks üks väga veniv ja kohmakas linateos. Aga tegelikult, mis siis ikkagi juhtub, kui kirjutatud dialoogi asendab täielikult näitlejate improvisatsioon? Antud juhul võttis see tõik küll filmilt tema filmilikkuse, samas muutus film omamoodi simulatsiooniks. Mitte simulatsioon nagu teesklus või pettus. Simulatsioon nagu kosmoselennu simulatsioon. Tõsi küll, mitte ehk nii grandioosselt.
Siiski rändasin vaatajana 2020. aasta koroonakevadesse, istusin (ja igavlesin) keskealiste Soome meeste jauramise saatel hea poolteist tundi. Seda veel kinnisest ruumist välja pääsemata. Olin päriselt Helsingis, koroonaajal, Corona-baaris. Annan filmile armu. Olen üsna kindel, et vähemalt minu jaoks kasvab „Öö annab armu“ väärtus ajas. Kui kunagi on tarvis seda päris esimest koroonakevadet meenutada, siis pöördun Mika Kaurismäki filmi juurde kindlasti tagasi.
Soovitada ei julge, aga mittesoovitada ka mitte. Vaadake ja arvake, emotsiooni saab kindlasti.
***
Ei tea, see võib olla puhtalt mingi minu enda teema, aga mu mälestustes on üks korralik laoriiulitäis just neid ülalkirjeldatud hetki – õhtu edenedes üha enam svipsi jäävate täiskasvanute jutumulina saatel igavlemine ja kojumineku ootamine. Ehk lapsepõlvest meelde jäänud ebamugavustundest ootasingi kinosaalis nii kangesti, millal juba koju, ükskord koju saab.
Autor: Johanna Viskar
„Öö annab armu“ (Yö armahtaa, 2020)
Riik: Soome
Kestus: 1h 30min
Linastub PÖFF24 põhivõistlusprogrammis
Režissöör: Mika Kaurismäki
Stsenaristid: Mika Kaurismäki, Sami Keski-Vähälä
Produtsent: Mika Kaurismäki
Operaator: Jari Mutikainen
Monteerijad: Mika Kaurismäki, Eero Tammi
Osades: Timo Torikka, Pertti Sveholm, Kari Heiskanen, Anu Sinisalo