Kolmel aprillikuu õhtul on kõikidel huvilistel võimalus seada sammud Supernova kinosaali, kus tulevad näitamisele BFMi filmikunstitudengite teise kursuse tööd – adaptatsioonid. Kuus erinevat lühifilmi, mis kõik põhinevad Eesti autorite novellidel või on neist inspireeritud. Linastused toimuvad 15., 17. ja 21. aprillil. Täpsema info linastuste kohta leiad SIIT.
Allpool väike ülevaade linastuvatest filmidest ning nende valmimisest.
“PALVE”
Isa vanas kalurikuuris aega veetev Jakop satub dilemma ette, kui kohalik külamees toob tema juurde umbkeelse naise. Naine on täiesti kindel, et ta on toodud Soome lahe äärde. Tegu on aga Peipsi järvega. Jakop ei suuda naisele selgitada, et tegu ei ole merega ja et teisel pool vett on hoopis seesama Nõukogude Liit, mitte Soome. Naise soov üle lahe minna on aga nii suur, et ta keeldub seda uskumast. Jakop peab otsustama – kas viia noor naine üle järve või mitte?
Filmitegijate kommentaar:
Lühifilm „Palve“ on inspireeritud Martin Alguse novellist „Põgenikud“. Novell paelus paljusid tudengeid ning soov sellest lühifilm teha oli suur. Tegemist on maagilise ja kujundliku lühifilmiga, kus on seotud kunstiline operaatoritöö ja personaalne lugu armastusest ja otsuste tegemisest. Film on looliselt võluv ja romantiline, tuues vaatajani Jakopi heitluse – kas viia noor umbkeelne naine üle vee või mitte?
Põhimeeskond:
Produtsent: Lennart Mathias Männik
Stsenarist: Johanna Viskar
Režissöör: Elis Rumma
Operaator: Joosep Ivask
Kunstnik: Gete Tiirats
Montaažirežissöör: Viivika Vassar
Helirežissöör: Timo Kiirend
“ÜLE PIIRI”
Venna surma tõttu üksinda Peipsi-äärsesse majja jäänud Jakop peab otsustama, kas tema hoovile toodud põgenikud on võimalus, kuidas oma eelnevad patud lunastada või hoopis uue mootori tarvis raha saada.
Filmitegijate kommentaar:
Martin Alguse novell „Põgenikud“ jäi silma oma karguse ning peidetud poeetilisuse poolest. Loo tuumaks on inimesed, kes võitlevad enda tumedama poolega, varjates oma valesid nii teiste kui iseenda eest. Kuigi loo tegevus toimub nõukogude ajal, ei jää sealne maailm kaugeks ja kõnetab ka praeguses geopoliitilises olukorras. Enesekesksus, millega peategelane loos võitleb, ei ole inimestest ajaga kadunud ning tänapäev pakub selle näitamiseks vaid uusi viise.
Põhimeeskond:
Produtsent: Henry Laasalu
Stsenarist: Marian Vridolin
Režissöör: Franz Malmsten
Operaator: Markus Muide
Kunstnik: Kaisa Tamme
Montaažirežissöör: Kadri Ligi
Helirežissöör: Andreas Jõesaar
“MITTE NÄKKU JA MITTE VÄGA VALUSALT”
Slava ärkab endale tundmatus paigas lõikava peavalu ning killustunud mälestustega eilsest. Peagi toimetatakse ta kummalisse raviasutusse, kus selgub, et sealses maailmas on meessugu ammu välja surnud. Düstoopiliselt mõjuv naistemaailm sunnib teda aga lõpuks enda emotsioone seedima ning tunnistama. Film kulgeb kaootilise, emotsionaalse teekonnana läbi Slava fragmenteeritud tundemaailma, kus mees on sunnitud endale, oma vigadele ning naisest lahkuminekule viimaks otsa vaatama.
Filmitegijate kommentaar:
„Mitte näkku ja mitte väga valusalt“ põhineb P. I. Filimonovi samanimelisel novellil. Filmi valmimine kulges sarnaselt peategelase Slava teekonnaga. Uute ning huvitavate vormiliste lahenduste otsimine viis filmigrupi üha kaugemale seatud raamidest. Pidev tung ja soov mitte leppida keskpärasusega tõi ette ka keerulisi hetki, mis siiski said edukalt ületatud. Kuigi vormiliselt on novellist kaugele liigutud, siis tunneme, et emotsionaalselt oleme astunud sammukese lähemale Slava tundemaailmale. Vaatajale võiks see lugu pakkuda kas kibedat äratundmist või fantaasiamängu – mis saab siis, kui maailmas eksisteerivad ainult naised?
Põhimeeskond:
Produtsent: Carmen Laurend
Stsenarist: Polina Turov
Režissöör: Iris Peil
Operaator: Juss Rebane
Kunstnik: Kätleen Noormägi
Montaažirežissöör: Helari Saaremäe
Helirežissöör: Mario Maripuu
‘’SILMITSI’’
Mia ei suuda leida endas meelekindlust, et Taavist lahku minna ning satub oma peas hirmude keerisesse, millest ei paista olevat väljapääsu. Ebameeldivat vestlust vältida püüdes põgeneb Mia baari tualetti ja satub kabiini kaudu kummalisse muuseumi sarnasesse maailma. Seal ootavad teda ees inimesed tema elust, kel on kõigil oma arvamus Mia ja tema valikute kohta. Mia peab iseendaga silmitsi seisma, et leida lahendus oma probleemile ja muuseumist pääseda.
Filmitegijate kommentaar:
„Silmitsi“ on Ave Taaveti novellist „Täispilet“ inspireeritud lühifilm, milles lugu on võtnud küll uue vormi, ent novelli müstiline õhustik ja meid inspireerinud muuseumikeskkond on jäänud pidepunktiks. Silmitsi oma sisemaailmas valitseva segadusega, peegeldab peategelane Mia (Jaanika Arum) igale vaatajale tema enda soove ja vajadusi.
Põhimeeskond:
Produtsent: Triin Rennit
Stsenarist: Paula Üleoja, Greta Liht
Režissöör: Greta Liht
Operaator: Tõnu Tamm
Kunstnik: Paul Henrich Daude
Montaažirežissöör: Elina Kengsepp
Helirežissöör: Magnar Stig Virgo
“ILUS ARMIN”
Ühes väikeses külas sünnib eriskummaline poisslaps Armin, keda on õnnistatud ebaloomuliku iluga. Aastatega lööb see üha enam õide ja üha enam hakkab Armini ilu mõjutama nii teda kui kõiki teisi tema ümber. Tema ilust on saanud needus, mis paistab olema poissi igavesti saatma määratud. Arminist vabanemiseks otsustavad külamehed leida poisile naise, kes ta neist kaugele ära viiks. Otsus langeb üksildase Mareti kasuks, kes küla viimaks nende piinajast vabastab. Sunniviisiliselt paari pandud noorte elu paistab alguses mööduvat harmoonias, aga vältimatult saab ka Maretist Armini ilu ohver ning see viib paratamatult traagiliste tagajärgedeni.
Režissööri kommentaar:
Nägin juba Mehis Heinsaare novelli „Ilus Armin“ esimest lauset lugedes, kuivõrd põnev oleks sellest filmi teha. Mehise kirjutatud lugu oli väga elav, värvikas, julge ja inspireeriv. Usk sellesse materjali oli kohe nii võimas, et projekti ambitsioonikus ja maht tundus pigem hea väljakutse kui võimatu ülesanne. Kooli poolt olid aga võimalused väga piiratud, seega filmi teokstegemine oli keerukas ja nüansirikas protsess. Sellele vaatamata nautisin sellest iga hetke ning kõik probleemid lahenesid väga sujuvalt ja uskumatult hästi. Kui oleksime ise tegelased filmis, mis räägiks lugu sellest, kuidas BFMi tudengid üritavad „Ilusa Armini“ novellist filmi teha, siis saaks filmikriitikud sellele puid alla panna öeldes, et oli kummaliselt palju jumal-masinast-hetki. Täpselt selline tunne oligi seda filmi toota. Siiamaani olen üllatunud, kuidas kõik nii hästi läks. Muidugi, kui peaks nüüd kõike uuesti tegema ja vahendeid oleks ka veidi rohkem, siis teeksin juba paremini. Nüüdki naerame stsenarist Markusega, et teeme sellest täispika ja veel paar järge ka. Eks näis, mis elu toob. Tegelikult olen aga tulemuse üle väga õnnelik, sest leian, et see enda piiride ülesleidmine ja eneseületamine õpetas mulle siin koolis rohkem kui ükskõik mis muu.
Põhimeeskond:
Produtsent – Anet Õunpuu
Stsenarist – Markus Jõeveer
Režissöör – Katariina Škurinski
Operaator – Tõnu Tamm
Kunstnik – Renelle Karnaskind
Montaažirežissöör – Karl-Olaf Olmann
Helirežissöör – Karel Lagle
“KOLHOOSI MISS”
Miina on üles kasvanud heas ja turvalises kodukeskkonnas. Sama ei saa aga öelda tema parima sõbranna Liidia kohta. Hoolimata tüdrukute sõprusest ja noorte pealtnäha üsnagi tavalistest tegemistest 1988. aasta Eesti väikelinnas, tuleb neil silmitsi seista ka tumedamate teemadega. Kõik muutub peale uue juuksuri saabumist külla ning peagi saab Miinast tunnistaja oma parima sõbranna järkjärgulisele muutumisele, sest viimane usub, et just nii saab ta võimaluse oma ebaturvalisest keskkonnast pääseda.
Filmitegijate kommentaar:
Lilli Luugi „Kolhoosi miss“ kõnetas meie põhinaiskonda algusest peale, sest teekond iseseisvumiseni noorte tüdrukute silme läbi oli juba novellis täpselt ja eluliselt kujutatud. See tekitas tõsist tahtmist lugu ka filmikeeles edasi anda. Samas tundsime ka suurt vastutust. Protsess ise oli kindlasti korralik väljakutse, iga uus võttekoht tõi ette uusi lahendamist vajavaid probleeme, kuid samal ajal leidsime igal pool lahkeid ja vastutulelikke inimesi, kelleta film kindlasti valminud poleks. See film on meile kui tegijatele ilmselt ka heaks tõestuseks, et kui loo endaga on olemas isiklik side, siis on võimalik kõik praktilised probleemid lõpuks lahendada!
Olenemata faktist, et sündmused leiavad aset 80ndatel, on lugu ise siiski ajatu ja loodetavasti kõnekas ka teiste jaoks praeguses turbulentses ühiskonnas, kus noortel on üpriski keeruline elu ning probleemsed pere- ja kodusuhted pole kuhugi kadunud.
Põhimeeskond:
Produtsent – Margareth Villers
Stsenarist – Elisabeth Madisson
Režissöör – Alexandra Pärn
Operaator – Lee Kelomees
Kunstnik – Brigita Värnik
Montaažirežissöör – Krõõt Kaldre
Helirežissöör – Kreete Kokovkin
