Filmikunst kihutas kiirrongina vaatajate sekka, kehtestas soomuslaevana oma kursi ja sööstis valsihelide saatel ilmaruumi – pärast seda pole sellele kunstiliigile enam miski võimatu. Kino – see on tõde 24 kaadrit sekundis, on öelnud Jean-Luc Godard.
Seda tõde on Eestis kuulutatud juba üle sajandi. Teadaolevalt toimusid esimesed filmivõtted meie maal juba 110 aastat tagasi – aastal 1908. Neli aastat hiljem käivitas oma kaamera esimene eestlasest filmitegija Johannes Pääsuke. Siit avanes ka eestlaste jaoks uks filmiloomise maagilisse maailma. Algas pikk areng, mis kestab tänaseni, ka nende kiuste, kes usuvad, et filmikunst pole meie rahvale omane. Esimestel eesti kineastidel oli õppida aimult praktikast, esimene põlvkond professionaalseid filmitegijaid, kes omandasid hariduse võõrsil, tõusis esile alles sõjajärgsetel aastakümnetel. Omamaise filmialase kõrghariduse andmist alustas Tallinna ülikool 1992. aastal ja siit võrsus terve plejaad täna tegutsevaid klassikuid. Aastal 2005 sündis režissöör Jüri Sillarti algatusel rahvusvaheline Balti Filmi- ja Meediakool (BFM).
Teie ees avanev veebiportaal Filmikunst.ee soovib pakkuda professionaalseid filmikirjutisi – arvustusi, esseesid ja ka uudislugusid. Oleme oma fookusesse võtnud eeskätt kino kunstilisema poole ja eesti filmi, kuid pole ust sulgenud ka menufilmide fenomenile. Oleme avatud kõigile tänases filmimaailmas ilma tegevatele suundadele ja püüame neid igakülgselt kajastada! Samuti tahame pakkuda eksperthinnanguid, mille väljaütlejateks on filmitegijad ise – kõrvuti stsenaristide ja režissööridega ka muude erialade esindajad, sest väärtuslikud filmimõtted sünnivad sageli hoopis kaamera või montaažilaua taga. Oma autorite ringi oleme kutsunud lisaks „Püha Jüri kutsikatele“ ehk BFM-ikatele teisigi autoreid, kel akadeemiline ettevalmistus ja huvi kinokunsti vastu – näiteks filmisemiootikuid ja –ajakirjanikke. Ja tee meie juurde on avatud!
Head lugemist, head kirjutamist!
Andres Mesikepp, peatoimetaja